Korduma kippuvad küsimused

Kasulikud artiklid

  • Kes on optometrist?

    Optometrist on tervishoiuala spetsialist, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Optometristi igapäevaülesannete hulka kuulub ka nägemise abivahendeid vajava kliendi nõustamine ja vajadusel silmaarsti uuringule suunamine. Optometrist tegutseb eksperdina, ...

    Loe edasi
  • Pimedaksjäämist saab vältida

    Üheks meie olulisimaks tajuks olev silmanägemine, milleta toimetulek on äärmiselt raske, vajab korrapärast kontrolli. Nägemisteravuse halvenemine on enimlevinud nägemishäire ja selle diagnoosimise vahendid kõigile tuntud ning kättesaadavad. Silmas toimuvatest muutustest on aga raskemini tajutav silmarõhu märkamatu, kuid pidev tõus, mis ...

    Loe edasi
  • Kas sinu nägemine on korras?

    Ei ole vist liialdus, kui öelda, et nägemine on inimese kalleim varandus. Teadlaste väidete kohaselt tuleb informatsioon meid ümbritsevast keskkonnast 90 protsendi ulatuses nägemise vahendusel. Silmaarstid jagavad inimesed kolme rühma: lapsed, noored ja üle neljakümnesed. Aastad mõjuvad silmale nagu kogu ...

    Loe edasi
  • Enamlevinud nägemishäired

    Lühinägevus e. müoopia on valdavalt põhjustatud silma piklikkusest horisontaal-suunas, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta ette ja tekkinud pilt on udune. Müoopia võib tekkida ka silmaläätse liigse kumeruse tõttu. Korrigeerimiseks asetatakse silma ette miinuslääts, või ka sarvkestale kontaktlääts, hajutamaks valguskiiri viisil, ...

    Loe edasi
  • Neli nõuannet silmade puhkamiseks

    1. Parim viis: minge mõneks minutiks akna juurde ja vaadake pilguga kaugusesse. 2. Katkestage töö ja sulgege silmad 1-2 minutiks. Peale seda tehke silmadega paar ringi ühes suunas ja siis teises suunas. Nii paraneb silmade verevarustus. 3. Pilgutage mitu korda ...

    Loe edasi
  • Silmad ja arvuti

    Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. See töö hoiab organismi oluliselt suurema pinge all kui mõni muu töö. Arvutite kasutusareaal üha laieneb ja pole vist enam asutust, kus arvutit ei oleks. Arvutiga töötamine võib ...

    Loe edasi
  • Kõrge murdumisnäitaja

    KÕRGE MURDUMISNÄITAJA (HI-INDEKS) Kõrge murdumisnäitajaga läätsed töötati esmalt välja -8.00 ja tugevamate korrektsioonide jaoks. Tänapäeval valmistatakse kõrget murdumisnäitajat erinevate korrektsioonide jaoks, ehkki nõrgema korrektsiooniga patsientidele on kasutegur väiksem. Kõrge murdumisnäitajaga materjalide peamine kasutegur on see, et need murravad valgust rohkem, ...

    Loe edasi
  • Asfäärilised prilliläätsed

    Mõningatel andmetel ulatub prilliläätsede ajalugu aastasse 1200 e.m.a. Esimesed prilliläätsed olid kaksikkumerad ja mõeldud kujutise või teksti suurendamiseks ning presbüoopia korrektsiooniks. Tänu kohmakale konstruktsioonile olid sellised läätsed väga suurte servamoonutustega, mis tingis nende piiratud kasutusvõimaluse. Kaksikkumer optilise läätse konstruktsioon oli ...

    Loe edasi
  • Kellele millised päikeseprillid

    Üldiselt on teada, et kõik päikeseprillid jaotatakse Euroopas vastavalt nende tumedusastmele 4 rühma. Filtri kategooria 0 (valguse juhtimine 80-100%) – selge või kerge värvitoon; on mõeldud kasutamiseks pilves ilmaga ja ka hämaras kasutamiseks. Filtri kategooria 1  (valguse juhtimine 43-80%) – ...

    Loe edasi
  • Polariseerivad prilliläätsed ehk polaroidid

    Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles aastal 1929 nüüdseks juba väga tuntud firma Polaroid asutaja Edwin Land. Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid ja neid kasutati sportimisel. Tänapäeval hindavad polaroidläätse häid omadusi mitte ainult sportlased, vaid ka päikeseprillide tavakasutajad. Kindlasti on selles oma osa ka ...

    Loe edasi
  • Fotokroomsete prilliläätsede materjalid

    Ajalugu Esimesed fotokroomsed mineraalläätsed valmistati 1964. aastal, kuid möödus veel tervelt 10 aastat enne kui läätsed olid piisavalt hea fotokroomse toimega, rahuldamaks prillikandjaid. Tööpõhimõte Enamike toonitud prilliläätsede eesmärk on silmade kaitsmine liialt ereda valguse eest ja samas võimalikult hea nägemisteravuse ...

    Loe edasi
  • Presbüoopia ehk vanaeanägemine

    40-ndate eluaastate alguses või keskel kogeb enamik seni normaalse nägemisega (emmetroopia) inimesi lähedalasetsevate objektide vaatlemisel ja peenikese kirja lugemisel teatavat ebamugavustunnet, mis avaldub võimetuses selgelt näha. Tegemist on presbüoopia ehk vanaeanägemisega, mis ei ole haigus ja mida ei ole ka ...

    Loe edasi
  • Mineraalklaasi valmistamise ajalugu

    Kreeklane Aristophanes (450-388 e.m.a.) kirjeldas “Pilvede komöödias” aastal 423.e.m.a. suurendusklaasi kasutamist vahaplaadile kirjutamisel. Ilmselt oli tegu läbipaistva vääriskiviga, mis oli valguskiiri koondava kujuga. Esimesed prillid , nii nagu me neid tänapäeval mõistame, valmistati tõenäoliselt 13.sajandi lõpus. Kelle poolt ja kuskohas ...

    Loe edasi
  • Kuiv silm

    Kui silmad väsivad kergesti, punetavad, või tekib “liivatera tunne”, võib selle põhjuseks olla kuiv silm. Sellisel puhul esineb ka selline sümptom, nagu “silmad jooksevad vett”, kuid tegelikult ei kanta pisaraid vajamineval hulgal sarvkestale laiali. Halb pisara jaotus ja kehv kvaliteet ...

    Loe edasi