Ei ole vist liialdus, kui öelda, et nägemine on inimese kalleim varandus. Teadlaste väidete kohaselt tuleb informatsioon meid ümbritsevast keskkonnast 90 protsendi ulatuses nägemise vahendusel.
Silmaarstid jagavad inimesed kolme rühma: lapsed, noored ja üle neljakümnesed. Aastad mõjuvad silmale nagu kogu muule organismile: ajaga väsib kõik. Seda “väsimust” tuleb võtta kui paratamatust, mida annab suurepäraselt leevendada prillide või kontaktläätsedega.
Alustagem lastest
Reeglina on asi nendega üsna lihtne. Normaalne laps näeb hästi nii lähedale kui ka kaugele. Ka need, kellel on soodumus vaegnägemisele, näevad lapsena tavaliselt korralikult, sest tühiseid silma ehitusest tulenevaid puudusi kompenseerivad hea toonusega silmalihased.
Silmaarsti on mõtet siis külastada, kui silmad valutavad, kipitavad, punetavad, kui on selge, et silmad nõuavad mingit ravi. Ka kõõrdsilmsuse puhul tuleb kohe, kui see ilmneb, tohtri poole pöörduda.
Enne esimesse klassi minekut käivad kõik lapsed ka silmaarsti pilgu alt läbi. Igas korralikus koolis kontrollitakse üks kord aastas õpilaste nägemist. Kellel siis avastatakse “väike miinus”, see peab prille kandma hakkama.
Noored
Üldjuhul on ka noortega lugu lihtne. Koolis käies selgus, kellel tuleb prille kanda. Neile ei ole vaja tutvustada teed prilliärisse. Kes aga oma meelest korralikult näeb, see ei pruugi ka arsti poole pöörduda.
Kuni neljakümnestel on reeglina silmalihased veel nii võimekad, et niiöelda ihu ise saab väikestest häiretest üle. Kellel aga tekivad nägemisraskused, see peab küll kohe laskma omale prillid määrata.
Varematel aegadel olid paljud silmaarstid seisukohal, et väikese nägemis-puudulikkuse korral ei ole prille vaja: las silm pingutab ennast ise. Nüüdseks on seisukohad muutunud: juba -0,5 ja +0,5 puhul on mõistlik prillid appi võtta.
Üle neljakümnesed
See on iga, kus prillikandjate arv tõuseb väga kiiresti. Valdavalt hakkavad siis inimestel “käed lühikeseks jääma”, ei näe hästi lugeda ja täpsemat näputööd teha. See ei ole miski haigus. Teie silm hakkab lihtsalt väsima. On vaja silmaarsti ja optiku abi ja kõik saab jälle selgeks.
