Kui silmad väsivad kergesti, punetavad, või tekib “liivatera tunne”, võib selle põhjuseks olla kuiv silm. Sellisel puhul esineb ka selline sümptom, nagu “silmad jooksevad vett”, kuid tegelikult ei kanta pisaraid vajamineval hulgal sarvkestale laiali. Halb pisara jaotus ja kehv kvaliteet tekitab silmas kipitust ja punetust, millele järgneb suurenenud reflektoorne pisaraeritus.
Pisaravedelikku toodavad pisaranäärmed. Silmade pilgutamisel niisutatakse ja kaetakse silma pidevalt pisaravedelikuga. Lisaks niisutamisele on pisaravedeliku funktsiooniks sarvkesta toitmine, kaitsmine nakkuste eest ning valguse murdmine silmas.
Pisaravedeliku koguse edasisel vähenemisel võib kuiv silm põhjustada tõsisemaid haigusi nagu konjunktiviit, sarvkesta haavand, halaasion e. rahetera, pterüügium e. tiibkile.
Tekkepõhjused:
Kuiv silm võib tekkida pärast 40. eluaastat. Väheneb pisarate eritumine, muutub kehvemaks nende kvaliteet ning tekivad muutused pisaranäärmetes.
Hormonaalsed muutused menstruatsiooni ajal, menopausi järgsel perioodil, raseduse ja rinnaga toitmise ajal võivad põhjustada vähenenud pisaraeritust.
Pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides (kuum-kuiv õhk), suitsetamine.
Kuivustunne silmades esineb nt. reuma, reumatoidartriidi, Sjögreni sündroom jt. süsteemsete haiguste puhul, aga ka kaasneva nähuna mitmete süsteemsete, endokrinoloogiliste (diabeet), onkoloogiliste, hematoloogiliste, psüühiliste haiguste korral. Kuivustunne võib olla seotud silmahaiguste ja silmaoperatsiooni järgse seisundiga.
Paljud preparaadid võivad ravi kõrvalmõjuna põhjustada kuiva silma – näiteks nina lahtistavad ravimid, valuvaigistid, allergia vastased ravimid, antidepressandid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, vererõhku alandavad ravimid, säilitusained silmatilkades.
Pingeline vaatamine pikema aja jooksul vähendab pilgutamise sagedust. Näiteks arvutikasutajad pilgutavad minutis alla 10 korra (normaalne keskmiselt 20-22) sellest tuleneb puudulik niisutamine ja ärritus. Siia kuuluvad ka pikka maad sõitvad autojuhid, peenmehhaanikaga tegelevad inimesed.
Tihti inimesed ei tunne silmade kuivust enne, kui hakkavad kasutama kontaktläätsesid. Need inimesed on läätsede suhtes tundlikumad. Kuivustunnet võib süvendada ebaõige hooldus ja läätsede kasutusaja ületamine. Kõik eelpool toodud riskifaktorid tihti võimendavad kuivustunnet, kui kontaktläätsed on silmas. Kuid siiski võib proovida kandmisrežiimiga üks päev silmas ja kolm päeva ilma läätsedeta. Lisaks spetsiaalseid kontaktläätsede jaoks mõeldud niisutus silmatilkasid ning väiksema veesisaldusega läätsi. Mida suurem veesisaldus, seda rohkem imab kontaktlääts endasse ja põhjustab kuivustunnet silmas.
Kuivale silmale on võimalik kasutada efektiivset ravi. Preparaate on nii tilkadena kui ka silmageelina. Peamiseks ja ka pidevaks raviks tuleks kasutada kunstpisaraid. Geeli toime on pikem, kuid peale kasutamist võib mõni aeg silmanägemine olla udusem, sest geel on viskoossem (ei sobi, kui kontaktläätsed on silmas).
Niisutavad tilgad on suureks abiks kohtades, kus on kuiv õhk (kaubanduskeskustes, meelelahutuskohtades, rannas päevitades, arvuti taga jne).
