Esimesed kooliaastad loovad olulise aluse lapse edasisele õppimisele ja akadeemilisele arengule. Nägemisprobleemid võivad mõjutada näiteks seda, kui kiiresti laps lugema õpib. Kuna lapse nägemine areneb ligikaudu 8.–10. eluaastani, on oluline jälgida tema silmade tervist ja nägemise arengut ka pärast esimest kooliaastat.
Miks on hea nägemine lapse jaoks oluline?
Suur osa koolis saadavast teabest jõuab lapseni nägemise kaudu. Seetõttu võivad nägemisprobleemid avalduda mõnikord õpiraskuste, väsimuse või keskendumisprobleemidena, kuigi tegelik põhjus on diagnoosimata nägemishäire.
Hea nägemine toetab lapse õppimis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, aitab tal enesekindlalt liikuda ning ümbritsevat maailma mõista. Samuti mängib nägemine olulist rolli käe ja silma koostöös, suhtlemises ning enesekindluse kujunemises.
Kuidas lapse nägemine areneb?
Vastsündinu nägemine ei ole veel täielikult välja arenenud, kuid pärast sündi toimub areng kiiresti. Esialgu näeb beebi selgelt vaid lähedale ning suudab peamiselt eristada tuttavaid nägusid ja kontraste.
Esimese eluaasta jooksul muutub nägemine teravamaks, silmad õpivad koostööd tegema ning laps hakkab ümbritsevat maailma järjest detailsemalt tajuma. Koolieelses eas arenevad edasi nägemisteravus, sügavustaju ja binokulaarne nägemine ehk mõlema silma koostöö. Koolieaks peaks nägemine toetama lugemist, kirjutamist, õppimist ja liikumist ilma raskusteta.
Nägemise areng sõltub silmade ja aju koostööst. Kui lapsel esineb suurem refraktsioonihäire, näiteks lühinägelikkus, kaugnägelikkus, astigmatism või kõõrdsilmsus, võib nägemise tavapärane areng olla häiritud. Õnneks aitab varajane sekkumine nägemisel õiges suunas areneda, mistõttu tuleks kõik võimalikud probleemid kiiresti üle kontrollida.
Laste nägemisprobleemide tunnused
Laps ei pruugi aru saada, et tema nägemine erineb tavapärasest, sest ta eeldab, et kõik näevad maailma samamoodi. Seetõttu on võimalike nägemisprobleemide märkamisel oluline roll vanematel, õpetajatel ja teistel täiskasvanutel.
Lapse nägemist tasub kontrollida, kui tal esineb:
- sage silmade kissitamine
- peavalud
- väsinud või pinges silmad ja silmade hõõrumine
- pea kallutamine esemete vaatamisel
- teleri, raamatu või digiseadme ebatavaliselt lähedalt vaatamine
- raskused kaugel asuvate objektide nägemisel
- keskendumisraskused lugemisel
- ridade vahelejätmine või sõrmega järje ajamine
- ühe silma katmine või sulgemine
- nähtav kõõrdsilmsus
- kohmakus või raskused vahemaade hindamisel
Kui sümptomid püsivad või tekitavad muret, tasub lapse nägemist kontrollida.
Levinumad nägemisprobleemid lastel
Lühinägelikkus ehk müoopia
Lühinägelik laps näeb lähedal asuvaid objekte tavaliselt selgelt, kuid kaugemal olevad objektid paistavad hägusalt.
Lühinägelikkus on muutunud kogu maailmas märgatavalt levinumaks. Selle tekkeriski suurendavad muu hulgas vanemate lühinägelikkus, vähene õues viibimine ja sage digiseadmete kasutamine.
Mõnel juhul võivad spetsiaalsed müoopia kontrolliks mõeldud prilliklaasid aidata lühinägelikkuse süvenemist aeglustada.
Kaugnägelikkus ehk hüperoopia
Kerge kaugnägelikkus on väikelastel tavaline. Tugevam kaugnägelikkus võib aga põhjustada silmade pinget, peavalu ning raskusi lugemisel või muude lähedale vaatamist nõudvate tegevuste puhul.
Astigmatism
Astigmatism võib mõjutada nägemist nii lähedale kui ka kaugele vaadates. Levinud sümptomid on hägune nägemine, silmade kissitamine, silmade pinge ja nägemisväsimus.
Kõõrdsilmsus ehk strabism
Kõõrdsilmsuse korral ei ole silmad samal ajal suunatud samasse punkti. Lapsel võib esineda nähtav kõõrdsilmsus, mida on võimalik väliselt märgata, või varjatud kõõrdsilmsus, mis ei pruugi ilma silmakontrollita avalduda.
Alla neljakuustel imikutel on aeg-ajalt esinev silmade kõõritamine tavaline, sest mõlema silma koostöö alles areneb. Püsivat või korduvat kõõrdsilmsust tuleks aga alati kontrollida, sest ravimata jätmisel võib see häirida nägemise normaalset arengut.
Amblüoopia ehk laisk silm
Amblüoopia ehk laisa silma korral ei arene ühe silma nägemine tavapäraselt. Tugevam silm muutub järk-järgult domineerivaks, samal ajal kui nõrgema silma nägemine jääb arengus maha. Amblüoopiat võivad põhjustada kõõrdsilmsus, tugev refraktsioonihäire või suur erinevus silmade prillitugevuses.
Ravi võib hõlmata refraktsioonihäiret korrigeerivaid prille, tugevama silma katmist plaastriga või silmatilku, mis muudavad tugevama silma nägemise ajutiselt häguseks. Ravi on kõige tõhusam varases lapsepõlves, sest nägemine areneb ligikaudu 8.–10. eluaastani. Varakult avastatud amblüoopiat saab enamasti sobiva ravi ja regulaarse jälgimisega edukalt korrigeerida.
Millal tuleks lapse nägemist kontrollida?
Kui kahtlustad, et lapsel võib olla nägemisega raskusi, või soovid veenduda, et tema nägemine areneb tavapäraselt, aitab professionaalne nägemiskontroll saada selgema ülevaate ja meelerahu. Paljud vanemad broneerivad lapsele nägemiskontrolli ka koolitee alguses või järgmisse kooliastmesse jõudes, sest siis suureneb silmade koormus.
Lapse nägemist on soovitatav kontrollida, kui:
- lapsel esineb nägemisega seotud sümptomeid
- lapsel on kõõrdsilmsus
- perekonnas esineb tugevat lühinägelikkust või silmahaigusi
- koolitervishoiutöötaja või perearst soovitab täiendavaid uuringuid
- vanematel on lapse nägemise pärast mure
Alla 8-aastaste laste silmakontrolli teeb esmalt silmaarst. Meie optometristid kontrollivad ja hindavad alates 8-aastaste laste nägemist ning suunavad vajadusel silmaarsti vastuvõtule.
