Enamik inimesi märkab nägemise halvenemist alles siis, kui see hakkab meie igapäevaelu häirima – loetav tekst muutub uduseks, silmad väsivad kiiresti või pimedas sõitmine ei tundu enam nii kindel. Tegelikult on muutused alanud juba varem, kuid nii tasapisi, et oled nendega märkamatult harjunud.

Nägemine on meie peamine meeleelund. Hinnanguliselt üle 80% igapäevasest infost jõuab meieni just silmade kaudu. Ometi jääb silmade tervis sageli tagaplaanile, kuni tekivad esimesed probleemid.

Silmakontroll ei ole mõeldud ainult neile, kellel on kaebusi. See on ennetav samm, mis aitab hoida silmad tervena ja avastada probleemid enne, kui need igapäevaelu mõjutama hakkavad. Mida varem märkad muutusi oma nägemises, seda lihtsam on leida sobiv lahendus – olgu selleks  prillid, kontaktläätsed või vajadusel lisakontroll

Millal on õige aeg silmakontrolli minna

Silmakontrolli vajadus sõltub sinu vanusest, igapäevastest harjumustest ja sellest, kas sul esineb kaebusi. Kuna nägemine muutub sageli vaikselt, tasub silmi kontrollida ka siis, kui otsest muret veel ei ole.

Laste silmakontroll: millal ja miks on see oluline

Laste nägemine areneb kiiresti ning muutused võivad otseselt mõjutada õppimist, lugemist ja keskendumist. Laste silmi kontrollitakse tavaliselt juba ka perearsti või lastearsti juures. Lisaks sellele on soovitatav teha põhjalikum silmakontroll umbes 3-aastaselt ning uuesti enne kooli minekut.

Koolieas tasub silmi kontrollida iga 1–2 aasta tagant, sest kasvuperioodil võivad muutused toimuda kiiresti. Kui laps hoiab raamatut väga lähedal, kissitab silmi või kurdab peavalu üle, tuleks aga silmakontrolli minna esimesel võimalusel.

Kui tihti peaks täiskasvanu käima silmakontrollis

Kui kaebusi ei ole, piisab enamasti nägemiskontrollist iga 1–2 aasta tagant. Prillide või kontaktläätsede kandjatel on soovitatav käia kontrollis kord aastas. Isegi väikesed muutused nägemises võivad mõjutada igapäevast enesetunnet, töövõimet ja põhjustada silmade kiiret väsimist.

Miks on silmakontroll oluline üle 40-aastastele

Alates 40. eluaastast hakkab tekkima presbüoopia ehk ealine kaugnägelikkus, mis muudab lähedale vaatamise keerulisemaks. Näiteks võib telefoni või raamatu lugemine muutuda ebamugavaks, sest pead teksti nägemiseks seda järjest kaugemale hoidma.

Lisaks suureneb selles vanuses risk erinevate silmahaiguste, näiteks glaukoomi tekkeks. Seetõttu on regulaarne, vähemalt iga-aastane silmakontroll oluline ka siis, kui otseseid kaebusi ei ole.

Töö ekraaniga ja silmade kontroll

Kui töötad suure osa päevast arvuti või telefoni ees, saavad silmad pidevat koormust. Üks peamisi põhjuseid on see, et ekraani vaadates pilgutame silmi oluliselt harvem kui tavaliselt ja just pilgutamine on see, mis hoiab silmapinna niiskena. Selle tagajärjel tekib kuivus, kipitus, raskus fokuseerimisel ja väsimus, mida paljud seostavad lihtsalt väsimusega.

Kui ekraaniaeg moodustab suure osa sinu tööpäevast, tasub käia silmakontrollis vähemalt kord aastas. Spetsialist saab hinnata, kas sinu praegune korrektsioon on ekraanitöö jaoks sobiv, ning vajadusel soovitada arvutiprille või muid lahendusi, mis vähendavad igapäevast koormust sinu silmadele.

Märgid, et peaksid minema silmakontrolli

Keha annab märku, kui silmadega ei ole kõik korras. Kui märkad muutusi oma nägemises või silmade enesetundes, tasub minna silmakontrolli.

Udune või hägune nägemine

Kui pilt ei ole enam selge, tekst läheb silme ees häguseks või pead pidevalt silmi pingutama, et fokusseerida, tuleks nägemine kindlasti üle kontrollida. Sellised märgid viitavad üldjuhul kas lühinägelikkusele, kaugnägelikkusele või astigmatismile ehk seisunditele, mida on lihtne korrigeerida, kui need õigel ajal avastatakse.

Peavalu ja silmade väsimus

Kui päeva lõpuks tekib peavalu või silmad on väsinud, viitab see sellele, et silmad teevad rohkem tööd, kui peaks. Sageli on põhjuseks see, et nägemine ei ole piisavalt korrigeeritud või prillitugevus ei vasta enam tegelikule vajadusele. Silmakontroll aitab välja selgitada, millest see probleem võib tingitud olla.

Topeltnägemine

Kui näed objekte kahekordselt, ei tohiks seda ignoreerida. See võib viidata silmade koostöö häirele või muule tõsisemale probleemile ning vajab kiiret kontrolli.

Raskused hämaras nägemisel

Kui märkad, et hämaras nägemine on halvenenud, vajad lugemiseks rohkem valgust või pimedas sõitmine ei tundu enam nii kindel, tasub silmi kontrollida. Hämaras nägemine ei parane iseenesest ning mida varem põhjus selgub, seda lihtsam on olukorda parandada.

Kas nägemiskontroll on vajalik ka siis, kui kõik tundub korras olevat?

Mitte kõik silmahaigused ei anna endast varakult märku. On seisundeid, mis arenevad pikalt ilma selgete sümptomiteta, kuid võivad samal ajal nägemist tasapisi kahjustada. Näiteks glaukoom või võrkkesta muutused võivad jääda märkamatuks, põhjustades samal ajal püsivaid kahjustusi.

Regulaarne silmakontroll aitab selliseid muutusi avastada enne, kui need hakkavad igapäevaelu mõjutama. Varajases staadiumis on paljusid probleeme lihtsam korrigeerida, jälgida või nende süvenemist aeglustada.

Nägemiskontrolli käigus saab:

  • avastada nägemishäireid juba varakult
  • ennetada silmahaiguste süvenemist
  • hinnata silmade üldist tervist
  • veenduda, et prillid või kontaktläätsed on õigesti määratud

Kuidas nägemiskontroll käib?

Nägemiskontroll on lihtne ja valutu ning kestab tavaliselt umbes 20–30 minutit. Uuringu käigus hinnatakse nii sinu nägemisteravust kui ka silmade üldist tervist. Kontroll algab vestlusega, kus räägitakse sinu nägemisharjumustest ja võimalikest kaebustest. See aitab aru saada, millised on sinu igapäevased vajadused ja kas nägemine on muutunud.

Seejärel tehakse esmane mõõtmine seadmega, mis annab ülevaate silma optilistest omadustest ning suunab edasist kontrolli. Pärast seda hinnatakse nägemisteravust testtabelite abil. Kui selgub, et nägemine vajab täpsustamist, tehakse lisaks mõõtmised prooviraamidega, et leida sobiv korrektsioon. Vajadusel vaadatakse üle silma eesmine osa ja mõõdetakse silmarõhku. 

Silmakontrolli käigus saab spetsialist hinnata, kas vajad prille või kontaktläätsi ning kas on põhjust teha täiendavaid uuringuid sh silmapõhja uuring.

Kui tihti peaks oma silmi kontrollima

Üldised soovitused on järgmised:

  • Kui sul ei ole kaebusi, tasub silmi kontrollida iga 1–2 aasta tagant
  • Kui kannad prille või kontaktläätsi, võiks käia kontrollis kord aastas
  • Alates 40. eluaastast on soovitatav teha silmakontroll regulaarselt, vähemalt kord aastas
  • Kui märkad muutusi nägemises, silmade kiiret väsimist, peavalu või muid häirivaid sümptomeid, tuleks kontrolli minna juba esimesel võimalusel.

Kui kahtled, kas peaksid kontrolli minema, tasub see pigem ette võtta. Silmakontroll annab kindlustunde või aitab probleemile varakult jälile saada.

Kumba eelistada, kas optometristi või silmaarsti?

Sageli tekib küsimus, kas minna optometristi või silmaarsti vastuvõtule. Valik sõltub eelkõige sellest, kas vajad tavapärast nägemiskontrolli või on kahtlus silmahaigusele.

Optometrist on esmatasandi spetsialist, kes tegeleb nägemise kontrollimise ja korrigeerimisega. Tema poole tasub pöörduda siis, kui soovid kontrollida nägemisteravust, vajad uusi prille või kontaktläätsi või tunned, et nägemine on muutunud. Optometrist hindab ka silmade üldist seisundit ning suunab vajadusel edasi silmaarsti juurde.

Silmaarst (oftalmoloog) on arst, kes tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja raviga. Ta saab lisaks haiguste ravile kontrollida ka nägemist ning määrata prille või kontaktläätsi, kuid tema poole pöördutakse eelkõige siis, kui esineb valu, äkiline nägemise halvenemine, põletik, trauma või muu tõsisem probleem.

Praktikas alustatakse enamasti optometristist, eriti kui tegemist on nägemise kontrolli või prillide vajadusega. Kui kontrolli käigus selgub, et vaja on täiendavat uuringut või ravi, suunatakse sind kindlasti edasi silmaarsti juurde.

Millal oli viimane kord, kui sa oma silmi kontrollisid?

Nägemine muutub sageli märkamatult  ja just seetõttu tasub silmi kontrollida regulaarselt, mitte ainult siis, kui midagi häirima hakkab. Õigel ajal avastatud muutusi on lihtsam korrigeerida ja nägemist säilitada.

Broneeri aeg Eagle Visioni optometristi või silmaarsti juurde ja tee esimene samm tervema nägemise suunas!