Silmaprobleemid ei alga tavaliselt millegi suure või ehmatavaga. Pigem tekivad väikesed muutused, millele ei pöörata kohe tähelepanu. Pilt ei ole enam nii terav kui varem, silmad väsivad kiiremini või päeva lõpuks on tunne, et pilku on raske fokusseerida.

Tihti ei osata neid muutusi millegi konkreetsega seostada. Arvatakse, et põhjuseks on pikk tööpäev arvuti taga ja väsimus  ning nii jääbki asi sinnapaika. Alles siis, kui ebamugavus muutub püsivaks või hakkab igapäevaelu segama, minnakse oma silmi kontrollima.

Järgnevalt vaatame lähemalt, millised silmaprobleemid on kõige levinumad ja millistele varajastele märkidele tasub tähelepanu pöörata. Samuti saad teada, millal piisab tavalisest kontrollist ja millal peaksid koheselt silmaarsti juurde pöörduma.

Oluline on meeles pidada, et kõik silmahaigused ei anna endast kohe märku. Näiteks glaukoom ja diabeetiline retinopaatia võivad areneda pikalt ilma selgete sümptomiteta, mistõttu avastatakse need mõnikord kahjuks juba hilisemas staadiumis.

Millised silmadega seotud sümptomid vajavad tähelepanu?

Kõige sagedasemad silmadega seotud kaebused on udune nägemine, silmade kuivus, punetus, kipitus ja peavalu. Samuti võib märgata, et silmad väsivad kiiremini kui varem, pilt ei püsi enam nii selge või vaateväljas on liikuvad täpid ehk hõljumid. Need märgid ei viita alati tõsisele probleemile, kuid neid ei tasu ka pikalt tähelepanuta jätta.

Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui muutused tekivad järsku. Kui nägemine halveneb äkki, tekivad valgussähvatused, lisandub korraga palju hõljumeid, vaatevälja ilmub tume vari või  “kardin”, silm muutub valusaks või valgus hakkab silmi häirima, ei ole mõistlik jääda ootama. Sellised sümptomid võivad viidata näiteks võrkkesta rebendile või irdumisele, silmapõletikule või ägedale glaukoomihoole.

Sümptomid, mille korral tuleb kiiresti abi otsida

Mõned nähud viitavad sellele, et silmadega võib olla midagi tõsisemat. Sellisel juhul ei ole mõistlik ootama jääda, vaid tuleb pöörduda kohe silmaarsti poole.

Pöördu kohe silmakontrolli, kui tekib mõni järgmistest sümptomitest:

  • nägemine halveneb järsku
  • vaatevälja tekib tume vari või justkui kardin
  • ilmub korraga palju uusi hõljumeid
  • näed valgussähvatusi
  • tekib tugev silmavalu
  • silm muutub väga punaseks
  • valgus häirib silmi
  • esineb iiveldus koos silmavalu ja uduse nägemisega

Need ei ole tavapärased silmade kuivuse või väsimisega seotud vaevused, vaid seisundid, mis vajavad kiiret sekkumist.

Levinud silmaprobleemid

Nägemishäired ehk prillivajadus

Kõige sagedasem põhjus, miks nägemine ei ole enam selge, on refraktsioonihäire. Siia kuuluvad lühinägelikkus, kaugnägelikkus, astigmatism ja vanusega seotud lähinägemise muutus ehk presbüoopia.

Sümptomid võivad olla üsna erinevad. Mõni inimene märkab, et kaugele vaadates on pilt udune – näiteks ei näe enam selgelt liiklusmärke või teleri subtiitreid. Teisel on vastupidi keeruline lugeda väikest teksti, eriti õhtul või hämaras. Sageli tekib ka olukord, kus pead silmi pingutama, kissitama või tekib tunne, et fookus ei püsi.

Levinud on ka see, et silmad väsivad päeva jooksul kiiremini, tekib surve- või pingetunne silmade ümbruses või hakkab pea valutama, eriti pärast lugemist või arvutitööd. Mõni inimene märkab, et peab telefoni või raamatut järjest kaugemal hoidma, et teksti selgelt näha – see on tüüpiline märk presbüoopiast.

Kuigi need muutused ei ole ohtlikud, mõjutavad need igapäevaelu rohkem, kui alguses tundub. Kui märkad, et nägemine ei ole enam nii selge kui varem, pead silmi pingutama või senised prillid või läätsed ei anna enam head tulemust, tasub tulla silmakontrolli. Kui nägemine halveneb järsku, ei pruugi põhjus olla ainult prillivajaduses ja see vajab eraldi hindamist.

Kuivad silmad

Kuiv silm on väga levinud probleem ja võib tekkida siis, kui pisaraid on liiga vähe või need ei püsi piisavalt hästi silma pinnal. Selle tulemusena tekib kipitus, põletustunne, liivatera tunne silmas, punetus ja ajutiselt udune nägemine. Sageli on tunne, et peaks silmi rohkem pilgutama või hõõruma. Mõnel juhul hakkavad silmad hoopis rohkem vett jooksma – see on samuti kuiva silma puhul tavaline.

Sümptomid võivad tugevneda päeva jooksul, eriti pärast pikemat aega arvutitaga olles või nutiseadme kasutamist. Eestis on probleem sagedasem kütteperioodil, kui siseõhk muutub kuivaks. Ka konditsioneer, tuul ja harv pilgutamine ekraani ees võivad silmi lisaks ärritada.

Kui kuivus ei möödu või hakkab igapäevaelu segama, tuleks silmad üle kontrollida. Kui lisandub tugev valu, valgus hakkab silmi häirima või nägemine halveneb järsku, ei ole tegemist enam tavapärase kuiva silmaga ja tuleks pöörduda silmaarsti juurde.

Konjunktiviit ehk silmapõletik

Konjunktiviit on sidekesta põletik, mida nimetatakse tavaliselt lihtsalt silmapõletikuks.

Tüüpilised sümptomid on punane silm, kipitus, sügelus ning vesine või limane eritis. Sageli tekib ka rähm, ja silmad võivad olla kokku kleepunud. Mõnel juhul algab põletik ühest silmast ja levib teise. Viiruslik ja bakteriaalne konjunktiviit on nakkavad, allergiline vorm aga mitte.

Kui silm on punane ja ärritunud, kuid nägemine on selge ja tugevat valu ei ole, on põhjus enamasti kergem. Kui aga lisandub tugev valu, nägemine muutub häguseks või valgus hakkab silmi häirima, tuleb pöörduda kiiresti kontrolli. Sellisel juhul ei pruugi tegemist olla enam tavalise silmapõletikuga.

Blefariit ehk lauäärepõletik

Blefariit on silmalaugude servade krooniline ärritus või põletik. See võib põhjustada sügelust, punetust, kipitust ja põletustunnet. Väga tihti tekib ripsmete juurde rähma ning hommikuti võib silmalaugudel olla koorik. Levinud on ka tunne, nagu oleks midagi silmas.

Blefariit ei ole ohtlik, kuid kipub korduma ja võib olla väga häiriv. Ja siin on kõige olulisem järjepidevus. Silmalaugude igapäevane puhastamine ja soe kompress aitavad sümptomeid kontrolli all hoida. Kui kaebused ei taandu või muutuvad tugevamaks, tuleks pöörduda silmakontrolli.

Hallkae ehk katarakt

Hallkae ehk katarakt tähendab, et silma sees olev lääts muutub häguseks. Tavaliselt areneb see aeglaselt. Nägemine muutub järk-järgult udusemaks, värvid ei ole enam nii kirkad, tihti on öösel raskem näha ja vastutulevad tuled pimestavad rohkem kui varem. Mõnel tekib tulede ümber halo.

Hallkae on peamiselt seotud vanusega. Risk suureneb vanemaks saades, kuid seda võivad mõjutada ka diabeet, suitsetamine, steroidravimid ja pikaajaline UV-kiirgus. Kui pimestus segab näiteks autojuhtimist või nägemine on selgelt halvenenud, tuleks pöörduda silmakontrolli. Hallkae ei teki üleöö, seega järsk nägemise muutus vajab alati eraldi hindamist

Glaukoom

Glaukoom on haigus, mis kahjustab nägemisnärvi. Selle teeb keeruliseks see, et kõige tavalisem glaukoomivorm ei pruugi alguses anda ühtegi selget sümptomit. Nägemine võib tunduda normaalne, samal ajal kui vaateväli tasapisi kitseneb. Seetõttu ei saa glaukoomi varajast avastamist eirata ainult enesetunde põhjal.

On olemas ka äge glaukoomihoog, mis avaldub hoopis teisiti. See põhjustab tugevat silmavalu, silma punetust, hägust nägemist ja iiveldust. Sellisel juhul tuleb pöörduda kiiresti abi saamiseks silmaarsti juurde. Risk on suurem vanuse kasvades ning perekondliku eelsoodumuse korral.

Kollatähni kärbumine ehk AMD

Vanusega seotud kollatähni kärbumine mõjutab võrkkesta keskosa, mis vastutab detailide nägemise eest – lugemine, nägude äratundmine ja täpne nägemine.

Alguses ei pruugi inimene midagi märgata. Haiguse süvenedes võib kesknägemine muutuda uduseks või moonutatuks. Üks iseloomulik märk on see, et sirged jooned tunduvad lainelised.

AMD risk suureneb vanusega ja suitsetamisel on siin oluline roll. Kui märkad, et lugemine muutub raskemaks, detailid ei ole enam selged või sirged jooned tunduvad kõverad, tuleb pöörduda silmakontrolli. Kui muutus tekib järsku, tuleb tegutseda kohe.

Diabeetiline retinopaatia

Diabeetiline retinopaatia on diabeediga seotud silmapõhja haigus, mis kahjustab võrkkesta veresooni. Selle haiguse puhul on oluline teada, et alguses ei pruugi sümptomeid üldse olla. Just seetõttu on regulaarne silmakontroll väga oluline. Diabeediga inimesed peaksid käima põhjalikus silmakontrollis vähemalt kord aastas.

Kui sümptomid tekivad, võib nägemine muutuda häguseks, tekkida võivad hõljumid või tumedad alad vaateväljas ning nägemine võib halveneda. Mida varem muutused avastatakse, seda paremad on võimalused nägemist säilitada.

Võrkkesta irdumine

Võrkkesta irdumine on tõsine silmahaigus. Sellele viitavad järsku tekkinud uued hõljumid, valgussähvatused ning tume vari või kardina tekkimise tunne vaateväljas. Mõnikord kirjeldatakse seda ka kui mustade täppide või „tahma“ äkilist lisandumist.

Kui sellised sümptomid tekivad, ei tohi jääda ootama. Tuleb pöörduda kohe silmakontrolli. Mida kiiremini probleem avastatakse, seda suurem on võimalus nägemist säilitada.

Uveiit

Uveiit on silma sisemiste kudede põletik. See võib alata järsku ja anda selged sümptomid: silm on punane ja valus, valgus häirib silmi, nägemine on hägune ning vaateväljas võivad olla hõljumid. Uveiit ei ole seisund, mida võib kodus lihtsalt jälgida, sest ravi hilinemine võib kahjustada nägemist.

Kui punase silmaga kaasneb valu ja valgus häirib silmi, on see selge märk, et tuleb ravi saamiseks pöörduda silmaarsti juurde.

Mida saad ise teha, et oma silmade tervist hoida?

Silmade tervis sõltub suuresti igapäevastest harjumustest. Kui töötad palju ekraani taga, tee regulaarselt pause, pilguta teadlikult ja vaata aeg-ajalt kaugusesse. Ka hea valgustus on oluline, sest hämaras peavad silmad rohkem pingutama.

Kui ruumi õhk on kuiv, aitab õhuniiskuse hoidmine sobival tasemel. Vajadusel võib kasutada ka kunstpisaraid ehk silmatilkasid, et silmi niisutada.

Kui kannad kontaktläätsi, ära kasuta neid siis, kui silmad on põletikulised, punased või ärritunud. Silmapõletiku kahtluse korral võta läätsed ära ja lase silmad üle vaadata.

UV-kaitsega päikeseprillid ei ole vajalikud ainult suvel. UV-kiirgus võib silmi kahjustada ka talvel, eriti siis, kui päike peegeldub lumelt või jäält. UV-kaitse aitab vähendada mitme silmaprobleemi riski.

Ära lükka silmakontrolli edasi

Silmakontrolli ei tasu edasi lükata ka siis, kui sümptomid on kerged. Väikesed muutused võivad aja jooksul süveneda ja hakata igapäevaelu rohkem mõjutama, kui esialgu tundub. Kui näed udusemalt, vajad lugemiseks rohkem valgust, silmad väsivad kiiresti, pead kissitama või sul on diabeet, on aeg lasta nägemist kontrollida.

Regulaarne silmakontroll on oluline ka vanuse kasvades, sest mitmed silmahaigused arenevad aeglaselt ja ilma selgete sümptomiteta. Kui märkad muutusi oma nägemises või ei ole ammu silmi kontrollinud, on hea aeg tulla silmakontrolli.