Polariseerivad prilliläätsed ehk polaroidid

Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles aastal 1929 nüüdseks juba väga tuntud firma Polaroid asutaja Edwin Land. Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid ja neid kasutati sportimisel. Tänapäeval hindavad polaroidläätse häid omadusi mitte ainult sportlased, vaid ka päikeseprillide tavakasutajad. Kindlasti on selles oma osa ka erinevate tehnoloogiate arengul, mis võimaldab valmistada ka optilisi polaroidläätsi.

Eyecare Business`i 2000. aasta aruanne väidab, et optiliste polaroidläätsede müük moodustab 2% retseptuurläätsedest. Samast allikast võib lugeda, et 2001. aastal moodustas polaroidläätsede hulk korrigeerivate päikeseprillide hulgast 40,8% ja tavaliste päikeseprillide hulgast 42,3%.

Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena. Vertikaalsed peegeldunud valguslained toovad silma nägemisretseptoritesse kasulikku, s.t. nägemiseks vajalikku informatsiooni, samas kui horisontaalsed valguslained, mis silma jõuavad, kannavad endas nn. optilist müra, mis nägemisteravust häirib. Polariseerivate prilliläätsede esmane ülesanne ongi horisontaalsete valguslainete “ära lõikamine”, parandamaks nägemisteravust.

Polaroidide valmistamine ja ehitus

Polariseeriva prilliläätse tähtsaim osa on polariseeriv kile ehk film. Polaroidkile valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse ja seejärel venitatakse, mille tulemusel molekulid paiknevad paralleelseteks kiududeks venitusjõu suunas. Seejärel kastetakse kile madala kontsentratsiooniga joodilahusesse, mille molekulid omakorda haakuvad paralleelsete polüvinüülalkoholi struktuuridega, moodustades polariseeriva filtri.

Kõrgekvaliteedilised polariseeritud prilliläätsed valmistatakse lamineerimismeetodi abil, pressides filtri mõlemale pinnale osa läätsest. Seetõttu ei saagi polaroidläätsi asetada prilliraamidesse, millede puhul tuleb läätse sisse soon lõigata (tamiilraamid jms.). Kihid lihtsalt eralduksid teineteisest ja lääts muutuks kasutuskõlbmatuks. Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR-39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi.

Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil: vormi keskele kinnitatud polaroidfilmi mõlemale poole valatakse monomeer, mis polümeriseerub, muutes polaroidi läätse sisemiseks ja lahutamatuks osaks.

Mineraalklaasi baasil valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel kokku pressitud.

Polaroidid ja UV kaitse

Erinevate tootjate poolt valmistatavad polaroidid pakuvad enamikel juhtudel väga head ultraviolettkiirguse (UV) kaitset. Kuna baasmaterjali näol võib olla tegu erinevate variantidega, on erinevad ka võtted kõrgekvaliteedilise UV kaitse saavutamiseks prilliläätsel. Värvitu mineraalklaasi puhul kantakse UV filter toonitud polaroidkilele, mis klaasiga liidetakse. Plastikmaterjalide ja polükarbonaadi puhul on UV filter juba baasmaterjalis olemas, mistõttu polaroid kilele enam midagi ei lisata.

Polaroidide toonid

Varaseimad polariseerivad päikeseprillid olid tumerohelised, kuid tänapäeval valmistatakse polaroide väga erinevas värvivalikus. Neist levinuimad:

Hall – alandab valgustugevust, mõjutamata seejuures värvispektrit. Suhteliselt neutraalne ja hele, mistõttu sobib pikemaajaliseks kandmiseks, samas silma üleliigselt koormamata. Peetakse heaks valikuks autojuhtidele ja kalameestele.

Pruun – suure kontrastilahutusega lääts. Sobib eelkõige sportlastele, kuid tumeduse tõttu ei sobi pikemaajaliseks kandmiseks.

Kollane – suurendab kontrastitaju, kuna eemaldab nähtava sinise spektriosa. Sobib laskespordi harrastajatele, jahimeestele ja autojuhtidele, kes liiklevad piiratud nähtavustingimustes (udu, vihm, videvik jne.).

Hall-roosa gradient – polaroidfilter, mis on ülevalt hall ja altpoolt läheb sujuvalt punakasroosaks. Vähendades segava valguse hulka läätse ülemises osas, muutuvad läbipaistvamaks alumises. Sobib autojuhtidele ja artikli autori arvates ka tööks arvutiga.

Tehnoloogia “Transitions” kasutuselevõtt võimaldab valmistada ka fotokroomseid polariseerivaid prilliläätsi, mis käituvad sarnaselt tavalisele fotokroomläätsele.

Polaroidid ja optik

Polaroidlääts on kõrgtehnoloogiline toode, mille maksumus on tavalise päikeseklaasiga võrreldes oluliselt kõrgem. Seetõttu tuleb polaroidläätsedega töötamisel järgida kindlaid juhtnööre vältimaks läätsede kõlbmatuks muutumist ja taotledes raami asetatud polaroididelt maksimaalset võimalikku efekti. Kõigepealt tuleb teada polaroidläätse ehitust – mineraalläätses asub polaroidfilter läätse paksuse suhtes keskel, plastiku ja polükarbonaadi puhul aga keskjoone suhtes eespool, umbes kolmandiku piiril.

Ükski polaroidlääts ei kannata kõrget temperatuuri, mistõttu tuleb jälgida, et veevool käiakivile ei oleks mingil juhul takistatud. Polaroidi plastraami asetades tuleb läätse fööni liigse kuumuse eest kaitsta.

Polaroidläätse asetamisel raami tuleb rangelt kinni pidada valmistajapoolsest tähistusest läätse servadel. Tavaliselt märgitakse mõlemale läätsele horisontaaltelg, millest kinnipidamine tagab läätsedelt oodatava efekti maksimumi (raami asetamine on sarnane multifokaalse või astigmaatilise läätsega).

Kliendi soovil ühest raamist teise ringi asetatavad, juba kunagi välja käiatud läätsed, tuleb kindlasti horisondiga tähistada.

Poilaroidläätsede kruviraamidesse asetamine toimub sarnaselt tavapärastele, puurimisega ei kaasne mingeid erilisi ohutusnõudeid.

Metall- või plastraamidesse asetatud polaroidläätsed ei tohiks mitte mingil juhul pingesse jääda, kas siis läätse suuruse või raami-läätse erineva kumeruse tõttu.

Blogi

Loe lähemalt kõige uue või huvitava kohta, mis silmadega seotud – tervisest ja trendidest, nippidest ning innovatsioonist.

Kõik artiklid
  • Lühinägelikkus ja müoopiat pidurdavad prilliklaasid

    Üha enam lapsi kannatavad tänapäeval nägemishäirete all ning enamlevinumaks probleemiks noorte hulgas on müoopia ehk lühinägelikkuse areng. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib olla müoopiast haaratud ligi 50% kogu inimkonnast ja seetõttu on aktiivselt hakatud otsima võimalusi müoopia epideemilise leviku pidurdamiseks, ...

    Loe edasi
  • Uus kollektsioon meie valikus – Philipp Plein

    Pühendumus erakordsele. Pühendumine ilule. Kirg rock’n’rolli vastu. Need on veendumused, mis on ajendanud Philipp Pleini looma kaubamärki, mille sünonüümiks on piiramatu luksus ja terav stiil.

    Loe edasi
  • Mida päikeseprillide valikul silmas pidada?

    Suvi on jälle käes ning päikesepaistelisi päevi on eriti rohkesti. Selleks, et silmad oleks ilusa ilmaga kaitstud, peab aga tegema otsuse, millised prillid pähe panna ning millisel juhul on õige valida hoopiski optilised päikeseprillid.

    Loe edasi