Presbüoopia ehk vanaeanägemine

40-ndate eluaastate alguses või keskel kogeb enamik seni normaalse nägemisega (emmetroopia) inimesi lähedalasetsevate objektide vaatlemisel ja peenikese kirja lugemisel teatavat ebamugavustunnet, mis avaldub võimetuses selgelt näha. Tegemist on presbüoopia ehk vanaeanägemisega, mis ei ole haigus ja mida ei ole ka võimalik meditsiini, elustiili või toitumisharjumustega ära hoida. Erinevate komplekssete silmaharjutustega on küll väidetavalt võimalik presbüoopiat edasi lükata, kuid kuna tegemist on individuaalsete muutustega organismi vananedes, siis puuduvad selle kohta ka konkreetselt tõlgendatavad faktid.

Presbüoopia peamiseks põhjuseks on inimese vananemine, mis silma puhul avaldub eelkõige silmaläätse elastsuse vähenemises ja tsiliaarlihaste (tsirkulaarsed lihased, mis ümbritsevad läätse ning aitavad tal kumerduda või lameneda) nõrgenemises ning toonuse kaotamises, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta taha ning inimene tajub nähtut udusena.

Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse tavaliselt plussläätsi ja vastne presbüoop saab endale lugemisprillid. Lühinägelike inimeste puhul, kes muidu miinus-klaasidega prille kannavad, saavutatakse sama tulemus tavaliselt bifokaalsete- või progresseeruvate läätsede abil.

Inimkonna vananemine ja presbüoopia korrigeerimine tulevikus

Sobivaid tehnoloogiaid kasutades ei näe kogu maailma optikud ja optometristid mingeid probleeme korrigeerimaks üha tavalisemaks muutuvat vanaeanägemist, küll aga üritatakse leida uusi lahendusi kasutajamugavuse suurendamiseks, sest arvesse võttes keskmise eluea tõusu, tuleb prillidega veeta ehk koguni pool oma elust.

Maakera rahvastikus on presbüoopia all kannatavaid inimesi umbes 1,3 miljardit, kellest 800 miljonit ehk 60%, ei kanna prille, põhjuseks sotsiaal-majanduslikud tingimused ja erinevad kultuuritraditsioonid.

Presbüoopia korrigeerimise viisid on jaotunud monofokaalsete klaaside kasuks 44%-ga ,millele järgnevad bifokaalsed 39% ja progresseruvad 14%-ga. Ülejäänud 3% kasutavad valmiskujul ostetud lugemisprille.

Aasias (välja arvatud Jaapan), kus elanikkond on suhteliselt noor, kannab progresseeruvaid prille kõigest 1% presbüoopidest. Euroopas on sama näitaja umbes 27%. Progresseruvate klaaside müük on hetkel suurimat potentsiaali omav läätsede grupp, kasvades alates 1995.a.-st 10% igal aastal. Oletatakse, et aastaks 2010 on progresiivklaaside kandjaid üle kahe kolmandiku presbüoopidest.

Probleemiks presbüoopia korrigeerimisel igal pool maailmas on nn. valmisprillid, mille kõige ahvatlevamaks omaduseks on nende odavus ja lihtne kättesaadavus. Ostes prillid, mille tegelikus optilises tugevuses ja vajalikus silmavahes võib kahelda, seab inimene otsesesse ohtu oma silmade tervise, ja seda pahatihti pöördumatult. Ka Eestis on lisaks Eesti Optika Ettevõtete Liidule hakanud samalaadse probleemiga tegelema Eesti Silmaarstide Selts, taotledes valmisprillide müügile väga rangete tingimuste kehtestamist.

Uudiseks presbüoopia korrigeerimisel on progresseeruvad kontaktläätsed, milledes optiline tugevus muutub kontsentriliste tsoonidena keskpunkti suunas tugevamaks. Progresseeruvad kontaktläätsed on kindlasti kasvav müügiartikkel lühinägelike hulgas, kellest paljud kannavadki põhiliselt kontaktläätsi, ja korraliku selgitustöö ning pakkumise puhul ka tavaliste presbüoopide hulgas, kellele on vastumeelne prille kanda. Lähtuvalt eeltoodust on enamik optomeetriaala spetsialiste arvamusel, et kasutades olemasolevaid võimalusi ja kogemusi, on reaalne jõuda lahendusteni, mis pakuvad loomulikule väga sarnast nägemisaistingut. Progresseeruvate prilliklaaside optiliste tsoonide parendamise, täpse ja üksikasjaliku kliendiküsitluse ja sobivaima prilliraamivaliku koosmõjuna saavutatakse tasakaalustatud tulemus silma ja prillide koostöös.

Presbüoopia ja kirurgia

Väga palju vaidlusi tekitav on hetkel veel eksperimentaalne presbüoopia kirurgiline korrigeerimine. Selle meetodi pooldajad on veendunud, et kui presbüoopia all kannatavaid on nii suur hulk, tuleks leida meetod selle korrigeerimiseks umbes samade vahenditega nagu hallkae (katarakt) puhul. Peamine vastuväide opereerimisele on presbüoopia korrigeerimise klassikaliste võimaluste paljusus ning sobiva lõikustehnoloogia katsetav staatus, vaatamata informatsioonile teatud tehnoloogia edukusest. Loomulikult on selge, et kaugemas tulevikus oleks paljud huvitatud alternatiivlahendusest lõikuse näol, pääsemaks tülikast prillikandmisest.

Kogu loo lõpetuseks võib tõdeda, et vanaeanägemise korrigeerimine tulevikus pakub mitmeid erinevaid lahendusi vastavalt kliendi vajadustele, mis samas seab kõrgemad nõudmised ka prillipoe töötajate oskustele ja teadmistele.

Blogi

Loe lähemalt kõige uue või huvitava kohta, mis silmadega seotud – tervisest ja trendidest, nippidest ning innovatsioonist.

Kõik artiklid
  • Prillid Eagle Vision

    Mis on sinine valgus ja miks peab silmi selle eest kaitsma?

    Valgus, mida inimese silmad igapäevaselt vastu võtavad on palju keerukam ja mitmekesisem, kui esmapilgul tundub. Astudes suvel õue päikese kätte, pannes õhtupimeduses toas tule põlema või võttes kätte oma telefoni, et uudiseid lugeda, jõuavad sinu silmadesse erinevates kogustes väga erinevat ...

    Loe edasi
  • Millised peaksid olema laste prillid?

    Iga koolijüts teab, et 1. septembril heliseb koolikell ja tunnid on pärast pikka ning sel aastal ka eriti sooja suve taas algamas. Lisaks sellele, et saadakse taas kokku kõikide oma sõpradega, tähendab kooli algus seda, et aina vähem aega veedetakse ...

    Loe edasi
  • Kas sinu silmakontroll on olnud põhjalik?

    Silmakontroll on soovitatav ette võtta kord aastas. Kuna nägemine on inimese viiest meelest kõige olulisem ja annab kuni 80% kogu saadavast informatsioonist, peab hoolitsema selle eest, et silmade tervisega oleks kõik korras. Kui sul on kaebuseid, tuleks silmakontrolli aeg broneerida ...

    Loe edasi